Milline peaks olema eravalduse – eramaa silt ?

Kuidas eraomandit kutsumata külaliste eest tähistada.

Hiljuti 2014 aastal täiendati Eestis niinimetatud “igamehe õigusi” Eestis – ehk millistel tingimustel võivad võõrad isikud viibida eraomanike maadel.

Ärileht on kirjutanud sellest teemast kokkuvõtte ning üldises plaanis on  peale 2014. aasta igameheõiguse sätete täiendamisega välja toodud järgmised asjad:

  • Kui maa ei ole sildiga tähistatud või aiaga piiratud, võib sellele maatükile minna ning seadus ei sea takistusi sealt ka marjade-seente või muude loodussaaduste korjamiseks.
  • Samuti tohib sellisel maatükil ka 24 tunniks telkida, aga arvestusega, et telkimine jääb väljapoole elumajade arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust,” selgitab keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel.
  • Avatud maastikul tuleb telkides hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele.
  • Lõket võõral maal ilma maaomaniku loata teha ei tohi. Kui aga kinnistul on olemas eraldi lõkke tegemise koht, eeldatakse et omanik lubab sellel maal lõket teha.
  • Sildid peaksid paiknema “mõistliku vahemaa tagant”. Mis see mõistlik vahemaa on, seda keegi ei tea. aga eeldada võiks et kui igast kinnistu punktist on mingi silt paistmas, siis on sissetulijat mõistlikult hoiatatud.
  • Kui need hoiatavad eramaa märgid on üles pandud, siis eeldatakse, et sildi ülespanemise fakt ise näitab, et omanik ei luba võõraid ilma loata oma territooriumile.

Seadus ütleb ja eeldab seda, et kui eramaa on piiratud või tähistatud, siis on selle läbimiseks ja sellel viibimiseks vajalik omaniku luba.

Milline peab eramaa silt olema ?

Riigiportaal Eesti.ee küll täiendab et tähistamiseks ei sobi mõni põllukivi või toigas, kuid milline peab tähistamise silt olema see on millegipärast seaduses määratlemata.

Oleme aastate jooksul teinud erineval kujul eramaade keelumärke – erinevate sümbolitega ja erinevate tekstidega ning kliendid küsivad tihtipeale milline eramaa silt peaks olema –

  • kui suur mõõtude poolest ,
  • milliste tekstidega ja sümbolitega ,
  • millisest materjalist ja
  • kui palju neid peaks eramaadel olema.Eeldatakse et neid peaks olema nii palju , et kinnistu erinevatest piiridest ei oleks võimalik siseneda ilma et mõnda silti märkaks.

Juhul kui kinnistu on suure pindalaga , siis võib ju sissetungija esitada vastulause, et ta ei näinud silti – kas sel juhul on võõrastel maadel viibija üldse süüdi sissetungimise eest või mitte.

Seadus ei määratle täpsemalt eraomandi tähistamist.

Kõik need eelpool mainitud küsimused on Eestis seadusega määratlemata ja ka kohtuvaidlusi on sel teemal olnud minimaalselt või pole olnud üldse.

Seadus räägib lihtsalt “tähistatud eramaadest” ja siltidega “tähistamata eramaadest.”

Seega on kogu eravalduste ja eramaade tähistamine siltidega vaba teema ja lubatud on ka nalja heita:

Silt - Eravaldus - sissetungijaid tulistatakse

Silt – Eravaldus – sissetungijaid tulistatakse

või panna üles liiklusmärgiga analoogilise sildi – millel erinevad sümbolid – inimese sümboliga, telliskivi märgiga , tupiku märgiga või muude sümbolitega.

 

Eramaa - eravaldus. Ilma maa omaniku loata on keelatud: võõrastel isikutel maatükil viibimine, seente ja marjade , oksade ja muude loodussaaduste korjamine, lõkke tegemine ja telkimine

Eramaa – eravaldus. Tekst all: Ilma maa omaniku loata on keelatud: võõrastel isikutel maatükil viibimine, seente ja marjade , oksade ja muude loodussaaduste korjamine, lõkke tegemine ja telkimine.                                                              Silt 60 x 40 cm mõõdus, hind 18,00 eur

Soovitusi.

Kuigi tegelikult on seadusega määratlemata , kuidas eramaad tähistada, siis paar soovitust saab ehk lisada:

  • Juhul kui maa on suure pindalaga, siis panna neid silte mitu – soovitavalt iga sissekäigu juurde nii et igast kinnistu punktist oleks nähtav vähemalt üks silt. Sel juhul ei saa sissetungija ehk väita et keelusilti polnud seal teeotsal kust tema maatükile sisenes
  • Tekst või sümbolid  võiks olla selgelt keelava iseloomuga.

Allpool lisatud eramaa silt , milliseid tellis kinnistutele üks Eesti tuntumaid vandeadvokaate. Kuidas tema seda igamehe seadust tõlgendas või millist silti pidas piisavaks: selgelt keelava “telliskivi” sümboliga märk, mis keelab edasi liikumist ning millel all tekstina välja toodud erandid , kellel on õigus siseneda:

 

Eramaa silt - välja arvatud kinnistute omanikud ja teenindav personal

Eramaa silt – “välja arvatud kinnistute omanikud ja teenindav personal”


Metsaraie puhul tuleb panna edaspidi sildid üles

2013 aasta juulis jõustus metsaseaduse muudatus, millega peab väikemetsa omanik raie tegemise ajaks panema ülesse sildid , kus on kirjas  metsaraie tegija ja kui kaua raie kestab.

Metsaseaduse paragrahv 3 ütleb et metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.

Harvendus- ja uuendusraie tegemisel tuleb panna üles teabetahvel teabetahvli metsaomaniku kohta , raietööde alustamise alguse ja lõpuaja kohta ja raietööde teostaja infoga.


Seadused, mis reguleerivad siltide ja viitade kasutamist

Siltide ja viitade seadusandlusandlusest tulenevad nõuded.

Infotahvlitele, suunaviitadele , siltidele ja plakatitele kehtivad tootmisel mitmel juhul seadusandlikud nõuded ja piirangud.

Seadus võib kohustada teatud juhtudel või teatud objektidele infotahvlite ja siltide kasutamist, samuti võib seadusandlus määrata ära kujunduse nõuded siltidele ja viitadele.

Alljärgnevalt on ära toodud seadused ja määrused, mis reguleerivad erinevate siltide toomist ja kujundust ning eksponeerimise viise.

1) Eravalduse ja eramaa siltide üles panemist reguleerib põhiseadus.

Sildiga tähistatud valdusse ei või siseneda võõras kui see on tähistatud. Samas peaks omanik tagama , et võimaliku sissetungija jaoks on igast võimalikust krundile sisenemise punktist näha vähemalt üks silt – ehk siis igas kinnistu otsas peaks olema tähistus, mis tagab omanikule seaduse eest kaitse.

2) Ehitusobjektidel olevad infotahvlid ja plakatid on kindlate minimaalsete info nõuetega, mis peab tahvli peal kirjas olema ja seda reguleerib Ehitusseadus. Need nõuded tulenevad ehitusseadusest, mis määrab ära minimaalse informatsiooni, mis peab ehitatavatel objektidel üleval olema. täiendavaid nõudeid võib tuleneda kohaliku omavalitsuse otsustest ja määrustest.

Ehituse infotahvel on informatsioonilise eesmärgiga tahvel ja seal ei või olla kirjas müügi sisuga infot, juhul kui on kirjas müügikontaktid , osutatavad teenused või muu taoline info , võib kohalik omavalitsus küsida selle eest reklaamimaksu kui reklaamtahvli eest.

3)  Euroopa Liidu poolt toetatavaid plakateid ja viitasid reguleerib struktuuritoetustele viitamise juhend

4) Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatavate tänutahvlite üles panemist reguleerib KIK-i enda juhend tänutahvlite üles panemiseks. Juhuks kui obektil on nii Euroopa Liidu kui samaaegselt ka KIK-i toetus, siis on olemas ka juhend niiöelda EL-i ja KIK-i ühise tänutahvli kujunduseks, mis määrab ära siltide minimaalse suuruse, tekstide kirjatüübid ja logode ja tekstide paigutused tahvlite peal.

5) Karjääride ja kaevanduste ohutuseks on samuti vaja kaevandused tähistada ning neid nõudeid reguleerib Tehnilise järelvalve ameti ohutuse juhend.

6) Kuri Koer sildid ja ettevaatust koer sildid.

Metsaseaduse  § 35 lg 1 p 3 ütleb et tähistamata metsas või liikuda ainult rihma otsas oleva koeraga – koer ei või metsas vabalt ringi joosta – välja arvatud teenistuskoerad.

2013 juulis kiitis valitsus heaks metsaseaduse muudatuste eelnõud , millega edaspidi peavad metsaraie tegijad panema üles infotahvlid metsaraie tegijate ja metsaraie alguse ja lõpu kohta.

7) Videovalve siltidel on nõueteks see et peab olema nõusolek. Isikuandmete kaitse seadusest  § 10 lg 1 tuleneb nõue andmeid töödelda üksnes isiku nõusolekul,  selle seaduse § 11 lg 8 järgi tuleb jälgitavat teavitada sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildi-materjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildi-materjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida.