Kuidas eraomandit kutsumata külaliste eest tähistada.
2014 aastal täiendati Eestis niinimetatud “igamehe õigusi” Eestis ehk millistel tingimustel võivad võõrad isikud viibida eraomanike maadel.
Ärileht on kirjutanud sellest teemast kokkuvõtte ning üldises plaanis on peale 2014. aasta igameheõiguse sätete täiendamisega välja toodud järgmised asjad:
- Kui maa ei ole sildiga tähistatud või aiaga piiratud, võib sellele maatükile minna ning seadus ei sea takistusi sealt ka marjade-seente või muude loodussaaduste korjamiseks.
- Samuti tohib sellisel maatükil ka 24 tunniks telkida, aga arvestusega, et telkimine jääb väljapoole elumajade arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust,” selgitab keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel.
- Avatud maastikul tuleb telkides hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele.
- Lõket võõral maal ilma maaomaniku loata teha ei tohi. Kui aga kinnistul on olemas eraldi lõkke tegemise koht, eeldatakse et omanik lubab sellel maal lõket teha.
- Sildid peaksid paiknema “mõistliku vahemaa tagant”. Mis see mõistlik vahemaa on, seda keegi ei tea. aga eeldada võiks et kui igast kinnistu punktist on mingi silt paistmas, siis on sissetulijat mõistlikult hoiatatud.
- Kui need hoiatavad eramaa märgid on üles pandud, siis eeldatakse, et sildi ülespanemise fakt ise näitab, et omanik ei luba võõraid ilma loata oma territooriumile.
Seadus ütleb ja eeldab seda, et kui eramaa on piiratud või tähistatud, siis on selle läbimiseks ja sellel viibimiseks vajalik omaniku luba.
Milline peab eramaa silt olema ?
Riigiportaal Eesti.ee küll täiendab et tähistamiseks ei sobi mõni põllukivi või toigas, kuid milline peab tähistamise silt olema see on millegipärast seaduses määratlemata.
Oleme aastate jooksul teinud erineval kujul eramaade keelumärke – erinevate sümbolitega ja erinevate tekstidega ning kliendid küsivad tihtipeale milline eramaa silt peaks olema –
- kui suur mõõtude poolest ,
- milliste tekstidega ja sümbolitega ,
- millisest materjalist ja
- kui palju neid peaks eramaadel olema.Eeldatakse et neid peaks olema nii palju , et kinnistu erinevatest piiridest ei oleks võimalik siseneda ilma et mõnda silti märkaks.
Juhul kui kinnistu on suure pindalaga , siis võib ju sissetungija esitada vastulause, et ta ei näinud silti – kas sel juhul on võõrastel maadel viibija üldse süüdi sissetungimise eest või mitte.
Seadus ei määratle täpsemalt eraomandi tähistamist.
Kõik need eelpool mainitud küsimused on Eestis seadusega määratlemata ja ka kohtuvaidlusi on sel teemal olnud minimaalselt või pole olnud üldse.
Seadus räägib lihtsalt “tähistatud eramaadest” ja siltidega “tähistamata eramaadest.”
Seega on kogu eravalduste ja eramaade tähistamine siltidega vaba teema ja lubatud on ka nalja visata:
Silt – Eravaldus – sissetungijaid tulistatakse
või panna üles liiklusmärgiga analoogilise sildi – millel erinevad sümbolid – inimese sümboliga, telliskivi märgiga , tupiku märgiga või muude sümbolitega.
Eramaa – eravaldus. Tekst all: Ilma maa omaniku loata on keelatud: võõrastel isikutel maatükil viibimine, seente ja marjade , oksade ja muude loodussaaduste korjamine, lõkke tegemine ja telkimine. Silt 60 x 40 cm mõõdus, hind
Soovitusi.
Kuigi tegelikult on seadusega määratlemata , kuidas eramaad tähistada, siis paar soovitust saab ehk lisada:
- Juhul kui maa on suure pindalaga, siis panna neid silte mitu – soovitavalt iga sissekäigu juurde selliselt, et igast kinnistu punktist oleks nähtav vähemalt üks silt. Sel juhul ei saa sissetungija väita et keelusilti polnud sellel teeotsal, kust tema maatükile sisenes
- Tekst või sümbolid võiks olla selgelt keelava iseloomuga.
Allpool lisatud eramaa silt , milliseid tellis kinnistutele üks Eesti tuntumaid vandeadvokaate. Kuidas tema seda igamehe seadust tõlgendas või millist silti pidas piisavaks: selgelt keelava “telliskivi” sümboliga märk, mis keelab edasi liikumist ning millel all tekstina välja toodud erandid , kellel on õigus siseneda:
Eramaa silt – “välja arvatud kinnistute omanikud ja teenindav personal”
