Varingu oht märgid ja kleebised.

Varingu ohu märke kasutatakse erinevatel eesmärkidel ja erinevate seaduste alusel.

Varingu ohu märke kasutatakse töökeskkonnas varisemise eest hoiatamiseks – tööohutuse seadusandluse alusel.

Lisaks on varingute eest vaja hoiatada kinnistute omanikel omanikuvastutuse alusel.

Eesti seadusandluses ei ole täpselt määratletud milline peaks olema varingu ohu silt omanikuvastustuse alusel, seega kasutatakse erinevate sümbolitega ja tekstidega silte.

Üldiste rahvusvahelite ISO standardite järgi loetakse kollast tooni silte ohu eest hoiatavaks värviks ( punast tooni sildid on keelava iseloomuga sildid, rohelised on lubavad ja sinised nõuavad millegi kasutamist )

 

Siin on mõned näited kohtadest ja olukordadest, kus võib kasutada “varingu oht” märke:

1. Ehitusplatsid: Ehitusplatsidel võib olla paigaldatud “varingu oht” märgid, et hoiatada ehitajaid ja külastajaid võimaliku konstruktsiooni varinguga seotud ohtude eest.
2. Vanad või lagunenud hooned: Vanades või lagunenud hoonetes võib olla oht, et need võivad variseda või kokku kukkuda. Sellistes kohtades võivad “varingu oht” sildid olla paigaldatud, et hoiatada inimesi hoone läheduses viibides.
3. Mägipiirkonnad ja kaljused piirkonnad: Mägipiirkondades või kohtades, kus on järskude kaljude oht, võivad “varingu oht” märgid olla kasutusel, et hoiatada inimesi kivide või kallaste varingute eest.
4. Karjäärid ja kaevandused: Kaevandus- ja karjäärialadel võivad “varingu oht” sildid hoiatada töötajaid maapinna või kaljude langemise ohu eest.
5. Teetööd: Teetööde korral võivad “varingu oht” märgid hoiatada teel liikuvaid inimesi ja sõidukeid tee või maa-aluse konstruktsiooni lagunemise eest.
6. Avalikud üritused: Suurte ürituste ajal, nagu kontserdid või festivalid, võib olla vaja hoiatada külastajaid ajutiste lavade ja konstruktsioonide võimalike varingute eest.

Need on vaid mõned näited kohtadest, kus “varingu oht” märke võib kasutada. Siltide kasutamise otsustamisel ja kujundamisel tuleb arvestada konkreetseid ohutusriske, asukoha eripära ja kohalikke õigusakte. Hoiatussiltide eesmärk on tagada inimeste ohutus, teavitades neid potentsiaalsetest ohtudest ning võimaldades neil võtta vajalikke ettevaatusabinõusid.

Lagunevate hoonete ohutust ja omaniku vastutust reguleerivad Eestis mitmed seadused ja õigusaktid.

Allpool on mõned olulised seadused ja määrused, mis võivad olla seotud lagunevate hoonete ohutuse ja omaniku vastutusega:

Ehitusseadustik: Ehitusseadustik sätestab ehitamise ja ehitiste ohutusega seotud nõuded ning reguleerib ehitise kasutamise, hooldamise ja lammutamise protsesse. Omanikud peavad järgima ehitusseadustiku nõudeid hoonete ohutuse tagamisel.

Planeerimisseadus: Planeerimisseadus määrab kindlaks detailplaneeringu ja üldplaneeringu koostamise nõuded ning reguleerib ehitiste asukohti ja tingimusi. Planeerimisseadus võib sisaldada ka reegleid, mis mõjutavad hoone ohutust ja lammutamist.

Ehitusjärelevalve seadus: Ehitusjärelevalve seadus reguleerib ehitusjärelevalve ja ehitusjärelevalveasutuste tegevust. Ehitusjärelevalve tagab, et ehitustööd ja hoone ohutus vastaksid seadustele ja nõuetele.

Korteriühistuseadus: Korteriühistuseadus reguleerib korteriühistute tegevust ja korteriomanike õigusi ja kohustusi seoses hoone hoolduse ja renoveerimisega.

Kohaliku omavalitsuse õigusaktid: Kohalikud omavalitsused võivad kehtestada täiendavaid eeskirju ja määrusi seoses hoone ohutuse ja lammutamisega. Need võivad hõlmata näiteks ehitusloa taotlemise protseduure ja ohutuse tagamise meetmeid.

Kinnistute omanike vastutus.

Omanikud vastutavad hoonete ohutuse eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Nad peavad tagama, et hooned oleksid piisavalt hooldatud ja vastaksid ohutusnõuetele. Kui hooned muutuvad ohtlikuks ja ohustavad inimeste või vara turvalisust, võib kohalik omavalitsus sekkuda ja nõuda hoone korrastamist või lammutamist.

Kui kahtlustate, et mõni hoone on ohtlik või laguneb ning see võib ohustada inimeste turvalisust, peaksite pöörduma kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalveasutuse poole. Nemad saavad teie kaebust uurida ja vajadusel rakendada meetmeid ohutuse tagamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Hoiatusmärkide ja ohumärkide ISO standardid

1. ISO 7010: ISO 7010 standard kehtestab ühtsed piktogrammid ja hoiatusmärgid, mida kasutatakse töökohal ohuolukordade tähistamiseks. Kuigi see standard ei paku konkreetset “varingu ohtu” märki, võivad selles sisalduvad märgid hõlmata üldisi ohtlikke olukordi, mille hulka võib kuuluda ka varing.
2. ISO 3864: ISO 3864 standard kehtestab nõuded ohutusmärkide ja nende värvide kujundusele, et tagada nende universaalne ja selge tähendus. Selle standardi raames on välja töötatud erinevaid märke, mis võivad hõlmata ohutusmärke, mis viitavad varingu ohule, kuigi need ei pruugi olla üldtunnustatud standardmärgid.

Varingu oht töökohal.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTO seadus) reguleerib ettevõtete ja organisatsioonide kohustusi tagada töötajate ohutus töökohal.

Varisemise ohu märgid kuuluvad üldiste ohumärkide hulka, mille kasutamist võib nõuda vastavalt konkreetsele töökeskkonnale ja riskianalüüsile.

TTO seadus ei pruugi otse öelda, millistel juhtudel “varingu oht” märke kasutada, kuid see annab üldised põhimõtted ohutuse tagamiseks.

Varisemise ohu märkide mõõtmed ja kujundus võivad olla täpsemalt reguleeritud tööohutuse ja töötervishoiu eeskirjades ning juhendites, mis on välja antud vastavate ametiasutuste poolt. Need eeskirjad ja juhendid põhinevad sageli Euroopa Liidu direktiividel ja normidel, mis kehtestavad ühtsed standardid ohutusmärkidele.

Vastutus siltide paigaldamise ja hooldamise eest sõltub töökoha omanikust või tööandjast. Tööandjad peavad tagama, et töötajad oleksid teadlikud võimalikest ohtudest ja ohutusmärkidest, mis neid teavitavad. Tööandjad võivad pöörduda asjakohaste ametiasutuste, näiteks Tööinspektsiooni poole, et saada juhiseid ja nõuandeid ohutusmärkide korrektseks kasutamiseks oma töökohtadel.

Kui soovite täpsemat ja ajakohastatud teavet ohutusmärkide kasutamise ja nende kujunduse kohta Eestis, siis on soovitatav konsulteerida asjakohaste ametiasutuste või juristidega, kes on spetsialiseerunud töötervishoiu ja tööohutuse õiguslikele küsimustele. Samuti võib olla vajalik uurida viimaseid tööohutuse ja töötervishoiu eeskirju ja juhendeid, mis on välja antud vastavate ametiasutuste poolt.